Kahjuritõrje juhendid

Lõgismadu

Perekond: Crotalus ja Sistrurus 

(enam kui 50 erinevat liiki)

Lõgismadu
  • Leidub kõikides Lõuna-Ameerika riikides - v. a Equador ja Tšiili - ning mõnedel Kariibi mere saartel.

Välimus

  • Kahe suure suu esiossa kinnitunud mürgihambaga.
  • Tugevate hammastega mõlemal lõualuul.
  • Lõgismao erinevad liigid varieeruvad oluliselt nii suuruselt kui mustrilt.
  • Suured liigid võivad olla isegi 2,5 meetri pikkused
  • Iseloomulikuks omaduseks on saba otsas olev 'lõgisti'.
  • Lõgismadu kestub mitu korda aastas ja igakordsel kestumisel lisandub tema 'lõgistile' uus lüli.

Ussimürk

  • Väga mürgine. tavaliselt hemotoksiline - (hävitab punased verelibled) - kuigi mõnedel troopilistest liikidest on mürk neurotoksiline - (kahjustab närvikude) - ja võib olla surmav.

Hammustus

  • Üldiselt hambajäljed hammustuskohal.
  • Hammustuskoha ümber tekib paistetus ja muljutis - arengukiirus oleneb sisselastud mürgi hulgast

Elutsükkel

  • Lõgismadu pigem poegib, kui munevad
  • Noor lõgismadu on sünnist alates iseseisev ja sõltumatu.
  • Enamus lõgismadusid paaritub kevadel.
  • Vastsündinud lõgismaol ei ole 'töötavaid lõgisteid'. Lõgisti hakkab tööle alles pärast esimest kestumist.

Eluviis

  • Tüüpiliselt elab savannis
  • Lõgismadu liiguvad üldjuhul inimestest eemale - aga mitte alati! Üldiselt ründab ainult häirimisel või provotseerimisel.
  • Toitub peamiselt väikestest loomadest nagu küülikud, rotid, hiired jne,
  • Lõgismadu tapab oma saagi pigem süstides neisse mürki kui kägistades.
  • Väga harva võib see madu rünnata ilma ennast 'S'-kujuliseks tõmbamata nagu enamus madusid. Ta ründab kuni kahe kolmandiku kaugusele oma pikkusest.
  • Lõgismadusid leidub sageli kaljurahnude ja palkide sees ja all, samuti päevitamas jalgradadel.

Erakliendid

800 3003 (Eestist kõned on tasuta)

E-R: 9.00 - 16.30

Saatke meile teade