Kahjuritõrje juhendid

Kaeluskobra - mürki sülitav kobra

Hemachatus hemachatus

Geograafiline asukoht

Kaeluskobrad
  • Leidub peamiselt Aafrika Lõuna- ja Edela-neemel, Orange Free State' is, Lesothos, Transkeis, Kwazulu Natal' is, Svaasimaal ja Kagu-Transvaalias. Väike hulk on leitud ka Zimbabwe/Mosambiigi piirilt.

Välimus

  • Värvus varieerub, kuid üldiselt seljalt pruunist pruunikasmustani ebaregulaarsete helepruunide või kreemikate laikude/tekstuuriga.
  • Iseloomulik tume kõhualune kahe heledama triibu/vöödiga ümber kaela.
  • Täiskasvanud kobrad kasvavad keskmiselt 90 cm kuni 120 cm pikkuseks, kuid on leitud ka 150 cm pikkuseid isendeid.
  • Kaeluskobra on tõeline 'sülitaja' ja suudab pritsida oma mürki endast kuni 2,5 m kaugusele
  • Lühikese, terava pea ja suurte mustade silmadega.

Ussimürk

  • Ussimürk on neurotoksiline.
  • Kaeluskobra sihib tavaliselt näkku, põhjustades mürgi silma sattumisle kohutavat valu ja võimalikku pimedaksjäämist.

Hammustus

  • Hammustusjälje ümber tekib paistetus.
  • Paljudel juhtudel tekib muljutis.

Elutsükkel

  • Erinevalt teistest kobradest on kaeluskobrad vivipaarsed - sünnitavad järglased.
  • Vastsündinud kobra keskmine pikkus on 15 kuni 18 cm.
  • Kaeluskobra toob korraga ilmale keskmiselt 20 kuni 30 järglast.
  • Noor madu ajab oma kesta maha tunni jooksul pärast sündi.
  • Vastsündinu kaeluskobra on sama värvi ja iseloomulike vöötidega ümber kaela, nagu täiskasvanu; ta suudab ka juba alates sünnist end püsti ajada ja mürki sülitada.

Eluviis

  • Eelistab elada heinamaal, kuid kohaneb kiiresti ka meretasandi ning suurte kõrgustega.
  • Öise eluviisiga - kuid päeval peesitab päikese käes.
  • Toitub peamiselt kärnkonnadest, kuid nende nappuse korral jahib ka väikesi imetajaid ja roomajaid ning teisi kahepaikseid.
  • Nurkaaetuna on kaeluskobral hämmastav võime 'surnut mängida'; rulludes seljale ning muutudes täiesti lõdvaks, suu avatud ja keel suust välja rippumas!

Erakliendid

800 3003 (Eestist kõned on tasuta)

E-R: 9.00 - 16.30

Saatke meile teade