Kahjuritõrje juhendid

Bumslang

Dispholidus typus

Geograafiline asukoht

Bumslang
  • Bumslang elutseb puudel, pärineb Aafrikast, Sahaaara lõunapoolsest osast.

Välimus

  • Tugevad hambad mõlemal lõualuul, mürgihambad ülalõua tagumises osas.
  • Keskmine pikkus on 1,2 meetrit, kuid võib kasvad pikemaks kui 1,8 meetrit.
  • Lühikese tömbi nina, suurte esileulatuvate pirnikujulise pupilliga silmadega.
  • Bumslangil on kiiljad soomused.
  • Emane isend säilitab tavaliselt pruuni värvi.
  • Isasmao värvus varieerub mustast ereroheliseni.
  • Kõhualune on heleroheline.
  • Sageli aetakse segamini rohelise mambaga (Dendroaspis augusticeps)

Ussimürk

  • Eelkõige hemotoksiin - takistab verehüübimisprotsessi, põhjustades sisemist ja välist verejooksu.

Hammustus

  • Hammustusjälgedega haav.
  • Tegelik hammustus pole väga valulik.
  • Tõenäoliselt tekib suur verejooks, kuna verehüübimismehhanismid on halvatud.

Elutsükkel

  • Emane bumslang muneb 8 kuni 25 muna puuõõnde või lehehunnikusse.
  • Noored bumslangid kooruvad 70 kuni 100 päeva hiljem.
  • Äsjakoorunud bumslangid on hallid, siniste laikudega ega saavuta oma tegelikku värvi enne seitsmeaastaseks saamist.

Eluviis

  • Üldjuhul leidub puudel ja puhmastes.
  • Liigub suurel kiirusel ja väledalt.
  • Toitub peamiselt kameeleonidest, aga sööb ka linde, nende mune, konni ja sisalikke, kelle ta kõik tervenisti alla neelab.
  • Jahedamatel kuudel võib lühikesteks perioodideks talveunne jääda - sageli hõivates selleks linnupesad.
  • Kartlik ja hammustab harva, kui teda just kinni ei püüta ega segata.

Erakliendid

800 3003 (Eestist kõned on tasuta)

E-R: 9.00 - 16.30

Saatke meile teade