Emane päriskärbes on toakärbsega peaaegu identne, kuid isastel on oranž, keskosas musta tähisega alakeha.
Emane putukas on umbes 6-7mm pikkune ja enamasti isasest suurem.
Elutsükkel
Päriskärbes paljuneb põldudel loomasõnnikus.
Päriskärbes läbib täieliku metamorfoosi eristuvate muna, vastse või tõugu, nuku ja täiskasvanu etappidena.
Valged, umbes 1,2 mm pikkused munad munetakse üksikult, kuid kuhjuvad väikesteks massideks. Iga emane võib muneda kuni 500 muna erinevate kogumitena 3-4-päevaste perioodide jooksul.
Elutsükkel kestab olenevalt temperatuurist 12-20 päeva, kusjuures ühe suve jooksul võib areneda 12 või enam generatsiooni.
Harjumused
Päriskärbes ründab nii hobuseid kui ka teisi kariloomi ning teda on tavaliselt näha näo ja eriti silmapiirkonnas.
Öösiti puhkab päriskärbes taimedel või inimese poolt loodud ehitistel. Enamuse päevavalgusega tunde veedab ta toitudes taimesuhkrutest või elutsedes sõnnikuhoidlates või loomadel.
Peremeesloomadelt saab see kärbsed proteiine ninalimast, süljest ja pisaratest. Kärbsel on mikroskoopilised "hambad" suuosas, mida ta kasutab pisaravoo stimuleerimiseks ja toitumisprotsessile kaasaaitamiseks.
Päriskärbes on tugev lendaja ning on võimeline lendama mitmeid kilomeetreid, kuid enamasti jääb siiski oma paljunemiskoha lähedusse.