Küünarvarre pikkus 30 - 35 mm, tiivaulatus 200 - 250 mm.
Värvus varieerub keskmiselt pruunist tumepruunini.
Pipistrelle nahkhiirel on tilluke keha, lühikesed tagajalad ja lühikesed ning laiad kõrvad.
Pipistrelle nahkhiir on levinuimad Ühendkuningriigis aga ka mujal Euroopas, Põhja-Aafrikas ja Aasias.
Elutsükkel
Nahkhiir paaritub sügisel, enne talveunne vajumist, kuid emase munarakud ei viljastu enne kevadet (tuntud kui viivitatud implatatsioon).
Embrüo kasvamahakkamisel kestab tiinus 6-7 nädalat, suvel sünnib tavaliselt vaid üks poeg.
Beebinahkhiir on tilluke, pime umbes nädala ja karvutu. Kasvamiseks ja arenguks vajab soojust.
Noor nahkhiir elab oma ema seljas ning teda toidetakse ainult emapiimast, kuni ta suudab ise lennata ja jahtida; tavaliselt võtab see aega 3-6 nädalat.
Nahkhiir elavad kuni 16 aastat.
Harjumused
Nahkhiir on ainus lennuvõimeline imetaja maailmas.
Nahkhiir elab kolooniates. Suvel asuvad need tavaliselt puudes, ehitistes, millele on avade kaudu juurdepääs - ta vajab sisenemiseks vaid 13 mm-st ava (räästas või kaljulõhedes).
Pipistrelle nahkhiir magab talveund; ta lõpetab järk-järgult toitumise ning otsib endale sobiva talvituskoha - tavaliselt ehitiste ja puude lõhed.
Nahkhiir toitub kiilassilmadest, väikestest koidest, moskiitodest ja kihulastest ning otsib neid vee kohal, metsamaadel, soodes ja isegi linnas.
Nahkhiir väljub pesast tavaliselt peale päikeseloojangut ning veedab öö toitu otsides.
Nahkhiir ei kahjusta ehitisi, kus ta pesitseb - välja arvatud väljaheidetest põhjustatud segadus.
Nahkhiir ei ole agressiivne, kuigi metsloomana võib ta rünnaku korral enesekaitseks hammustada.
Oluline on märkida, et mõnedes riikides on nahkhiired ja nende pesad kaitse all ning nende pesade kahjustamine, hävitamine või blokeerimine on väärtegu.